UI/UX disain │ 2025

Eesti viipekeele õppimise kättesaadavamaks muutmine läbi digitaalse õppeplatvormi

Hetkel olemasolevad võimalused eesti viipekeele õppimiseks on limiteeritud ja seeläbi pole kõigile kättesaadav. Iga aastaga huviliste arv suureneb, aga kahjuks pole piisavalt õpetajaid, kes suudaks neid kõiki koolitada. Mu lõputöö raames valmis eesti viipekeele digitaalse õppeplatvormi kontseptsioon, mis leevendaks õpetajate koormust ja teeks viipekeele huvilistele õppimise kättesaadavamaks.

Tegu on minu bakalaureusetööga.

Juhendaja

Carol Tikerperi

Konsultant

Jari Pärgma

Aeg

nov 2024 – mai 2025

Eesti Viipekeele Seltsi sõnul on viimaste aastatega inimeste seas huvi eesti viipekeele õppimise vastu suurenenud. Kahjuks, aga pole Eestis piisavalt õpetajaid, kes suudaks kõiki huvilisi koolitada ja pole piisavalt ressursse, et viie aasta jooksul uusi õpetajaid juurde koolitada.

Hetkel olemas olevad võimalused ise on ka limiteeritud. Peamiselt kasutatakse hetkel kolme meetodit õppimiseks, milleks on:

  • Tasulised kursused Tallinnas või Tartus: Kahjuks on need osade huviliste jaoks liiga kallid ja/või ei toimu sobival või kohas.
  • Eesti viipekeele õpikud ja sõnaraamatud: Mõlema ressursi puhul puudub kinnitus, et saad sisust õigesti aru ja sõnaraamatutel puudub grammatiline osa.
  • Tuttava kaudu õppimine: Paraku siinkohal ei ole kõigil olemas tuttavat, kes saaks neile eesti viipekeelt õpetada. Isegi kui oleks, siis ei saa kindel olla, et tuttav õpetab korrektselt.

Selleks, et paremini mõista eesti viipekeele õppimise hetkeolukorda intervjueerisin 18 inimest:

  • 4 oskajat – inimesed, kes on varem viipekeelt õppinud.
  • 3 eksperti – inimesed, kes tegutsevad eesti viipekeele arengu ja õpetamise valdkonnas.
  • 11 huvilist – inimesed, kes ei oska veel eesti viipekeelt, aga tahaks osata.
Intervjuudes suurimad taipamised olid õppijate motivatsioon, takistused ja vajadused.

Motivatsioon:

  • Isiklik huvi
  • Vajadus osata enda või lähedase pärast

Takistused:

  • Ühtse allika puudumine
  • Hirm viibelda valesti
  • Ressursside puudus
  • Minimaalsed praktiseerimise võimalused

Vajadused:

  • Info peab olema selgelt esitatud
  • Praktiseerimise võimalus teiste õppijatega (bakalaureusetöö skoobi tõttu jäi see hetkel välja)
  • Platvorm peab suunama ja toetama

Lahenduseks on digitaalne õppeplatvorm, mis toimib desktop keskkonnas brauseripõhiselt. Lahenduses on võimalik õppida nii grammatikat kui ka viipeid. Sisulise poole loomisel tuginesin Regina Paabo “Viibelda on mõnus” eesti viipekeele käsiraamatule.

Bakalaureusetöö käigus valminud prototüüp koosneb kahest osast: avalehest ja esimesest tunnist. Esimene tund on jaotatud omakorda viibeteblokkideks ja harjutusteks.
Õppeplatvormis on võimalik vaadata viipeid mitme nurga alt, vahetada viiplevat inimest, viibet lugeda samm-sammuna lahti kirjutatult, viipe asukohta viiperuumis, teha ise viipeid järgi koos veebikaameraga ja õppida eesti viipekeele grammatikat.

Keskkonna disainimisel oli oluline, et esteetiline osa ei võistleks tähelepanu nimel õppematerjali sisuga. Seepärast ongi lahenduses kasutatud peamiselt halltoone.

Kuna üheks hetkeolukorra valukohtadeks oli ühtse allika puudumine, ehk pidev keskkondade vahetamine vastava info saamiseks, siis on kasutatud lahenduses sahtlite süsteemi. Sedasi on kasutajal võimalik vaadata talle sobivat infot ilma uuele lehele minematta.

Sahtlite süsteemi alla kuulub ka märkmete tegemise funktsioon. Tunni jooksul on võimalik õppijal teha märkmeid koos videotega, et paremini jätta meelde tema jaoks oluline info.

Õppeplatvormi puhul oli ka oluline, et see oleks toetav ja mitte karistav. Seepärast kui õppija peaks tegema niinimetatud vea mõnes harjutuses, siis punase kurja kirja asemel tuleb kollane märguanne märksõnadega, “See pole päris see…” ja täiendav info, kuidas saaks tulevikus paremini.

Prototüübi struktuur

Lahenduse loomise ajal testisin prototüüpi läbi iteratiivse protsessi, ehk siis prototüüpi arendasin jooksvalt edasi testimiste ajal. Lõplikule lahendusele eelnes 4 prototüüpi ja teste tegin 12.

Peamised taipamised testidest:

  • Kuna viipekeel on ruumiline keel, siis on digitaalsel õppel oluline, et seda ka näidatakse ruumiliselt ehk mitme külje alt.
  • Alati ei pruugi piisata videost. Lisamaterjalid, nagu skeemid ja sammude lahti selgitused, aitavad värskel õppijal saada paremini aru viibetest.
  • Võimalus vaadata, kuidas erinevad inimesed viiplevad, annab rohkem julgust ise kaasa teha.
Digitaalne õppeplatvorm võtab osa koormusest õpetajatelt ära ja annab võimaluse huvilistel kiiremini tutvuda eesti viipekeelega. Kuna tegu on digitaalse keskkonnaga, siis saab õppija ise ka paindlikumalt paika panna kui kaua, kui palju, millal ja mida ta soovib õppida.

Hetkel on jäänud lahendus kontseptsiooni tasandile, aga otsin võimalusi, et seda edasi arendada ja muuta reaalsuseks.

Täpsemalt mu lõputöö kohta on võimalik lugeda siit.

Eelmine projekt:

Õpime mängides

Järgmine projekt:

Kodu Kutse