Spekulatiivne disain │ 2024
Toidu kogemus Eestis aastal 2050 – Mis siis, kui toidupilt ei räägi kogu lugu?
Juhendajad
Nesli Hazal Oktay
Mert Oktay
Tiim
Kristin Silm
Anna-Riika Jatsa
Aeg
veeb 2024 – mai 2024
Uurismisprotsess
Selleks, et ette kujutada, milline võib olla Eestis inimeste suhe toiduga aastal 2050, pidime esmalt mõistma, milline oli inimeste suhe toiduga 25 aastat tagasi ja milline on see nüüd. Selle jaoks tegime sekundaarset uurimust ja viisime läbi intervjuusid eri vanustes inimestega. Intervjueerisime ka eksperte, et teada saada, milliseid trende on nemad märganud ja mis tulevikus võib toimuda.
Kogutud info põhjal tegime STEEP+V analüüsi, millega tavaliselt võrreldakse eri aegade trende. STEEP+V tähed selles meetodis tähendavad S = Social (sotsiaalne), T = Technological (tehnoloogiline), E = Economic (majanduslik), E = Environmental (keskkondlik), P = Political (poliitiline) ja V = Values (väärtused).
Peamised järeldused, mis me tegime uuringute ja analüüside põhjal olid:
STEEP+V:
- Minevikus ei toimunud piisavaid samme kliimasoojenemise vastu
- Toidukullerteenused leiavad kasutust aina rohkem
- Põllumajanduses toimuvad muutused
- Tulevikus on rohkem invasiivseid liike
Inimeste kogemused ja väärtused:
- Inimeste jaoks on koostisosad olulised
- Jätkusuutlikus on inimeste jaoks oluline, aga mitte alati valikuvariant
- Toidu puhul on oluline eetika ja tarbimine
- Toiduga seotud valikuid mõjutavad ka sõprade ja lähedaste harjumused
Ideestamine
Potentsiaalse Eesti toidu tuleviku leidmiseks tegime tuleviku ratta. Tegu on ajarünnaku meetodiga, mille abil saab avastada mitmetel tasanditel tagajärgi, mis tulenevad erinevat tüüpi muutustest. Meie ratta keskne küsimus oli „Mis juhtuks kui inimesed hakkaks sõltuma toidukullerite teenustest?”
Stsenaariumeid tekkis mitmeid, aga enda lõppprognoosi loomisel keskendusime neljale.
Need stsenaariumid võivad viia tulevikuni, kus on kergem panna toidu sisse koostisosi, mida me potentsiaalselt toidu sees ei sooviks näha, ja meile ei pruugita nendest konkreetselt kommunikeerida. Nagu näiteks putukad.
Kallis lugeja, siinkohal nüüd võib tekkida tunne, et see pole realistlik. See ei kõla nagu midagi, mis võiks legaalselt võimalik olla.
Uurimisetapis sirvisime Euroopa Liidu toiduseadustiku, millest lähtub ka Eesti. Leidsime, et kuna see kasutab kohati soovitavat, mitte nõudvat kõnepruuki, siis õigetes tingimustes on võimalik seda ettevõttetel ära kasutada. Eriti kui peaks tekkima uued koostisosad, mida pole veel täielikult reguleeritud.
Toidu kogemus Eestis aastal 2050
Pakendi ja printeri UI disain: Anna-Riika Jatsa
Kaamera operaator ja video montaaž: Kristin Silm
Enda stsenaariumiga soovisime tõstatada küsimuse: Mis siis, kui meie mugavus visuaalsete toiduvalikute tegemisel jätab meid teadmatusse selle kohta, kust meie toit tegelikult pärineb?
Soovisime, et inimesed nähes meie projekti mõtleks rohkem enda toiduvalikute peale ja julgeks uurida lähemalt kust nende toidu koostisosad tegelikult pärinevad.
Projekti lõppesitlusel tõime endaga kaasa artefakti tulevikust, milleks olid pannkoogid, mida tuleviku kodanik printis endale videos. Lasime publikul neid ka proovida ja andsime ette neile koostisosade nimekirja. Igaks juhuks käis pannkookidega kaasas ka omavastutus leping printeripulbri tootjalt.
Artefakt tulevikust: Pannkoogid
Koostisosad: banaan, chitin, loomne rasv, jahu, piima pulber, muna pulber, suhkur, sool, sidrunhape, küpsetus sooda
Võimalikud allergiad: lateksi allergia, banaani allergia, chitini alleria, mereannide allergia
Eelmine projekt:
Järgmine projekt: