Spekulatiivne disain │ 2024

Toidu kogemus Eestis aastal 2050 – Mis siis, kui toidupilt ei räägi kogu lugu?

Uurisime, millised on trendid ja suhted inimestel seoses toiduga minevikus (1998) ning tolleaegses olevikus (2024). Analüüsisime, kuhu need trendid võivad meid viia. Leidsime, et üheks tõusvaks trendiks on toidukullerteenuste kasutamine. Märkasime, kuidas need teenused esitlevad infot toiduainete kohta, ja läbi enda loodud potentsiaalse tuleviku stsenaariumi ja artefaktide soovisime sellele rohkem tähelepanu tuua. Meie tuleviku artefakiks said müstilisest pulbrist tehtud pannkoogid. Projekti eesmärk ei olnud probleemile lahendust luua vaid hoopis provotseerida inimesi mõtlema enda käitumismustritele.

Juhendajad

Nesli Hazal Oktay

Mert Oktay

Tiim

Kristin Silm

Anna-Riika Jatsa

Aeg

veeb 2024 – mai 2024

Selleks, et ette kujutada, milline võib olla Eestis inimeste suhe toiduga aastal 2050, pidime esmalt mõistma, milline oli inimeste suhe toiduga 25 aastat tagasi ja milline on see nüüd. Selle jaoks tegime sekundaarset uurimust ja viisime läbi intervjuusid eri vanustes inimestega. Intervjueerisime ka eksperte, et teada saada, milliseid trende on nemad märganud ja mis tulevikus võib toimuda.

Kogutud info põhjal tegime STEEP+V analüüsi, millega tavaliselt võrreldakse eri aegade trende. STEEP+V tähed selles meetodis tähendavad S = Social (sotsiaalne), T = Technological (tehnoloogiline), E = Economic (majanduslik), E = Environmental (keskkondlik), P = Political (poliitiline) ja V = Values (väärtused).

Peamised järeldused, mis me tegime uuringute ja analüüside põhjal olid:

STEEP+V:

  • Minevikus ei toimunud piisavaid samme kliimasoojenemise vastu
  • Toidukullerteenused leiavad kasutust aina rohkem
  • Põllumajanduses toimuvad muutused
  • Tulevikus on rohkem invasiivseid liike

Inimeste kogemused ja väärtused:

  • Inimeste jaoks on koostisosad olulised
  • Jätkusuutlikus on inimeste jaoks oluline, aga mitte alati valikuvariant
  • Toidu puhul on oluline eetika ja tarbimine
  • Toiduga seotud valikuid mõjutavad ka sõprade ja lähedaste harjumused
Kõige huvitavam oli teada saada, et inimeste üheks suuremaks väärtuseks toidu puhul on nende koostisosad ja tänapäeval on toidukullerteenuste nagu Bolt food ja Wolt tõusuteel. Seda seepärast, et tellides toitu kullerteenuste kaudu ei pruugi täpsem ja konkreetsem info toidu koostisosade kohta olla kättesaadav. See paratamatult pole kooskõlas inimeste toiduga seotud väärtustega.

Potentsiaalse Eesti toidu tuleviku leidmiseks tegime tuleviku ratta. Tegu on ajarünnaku meetodiga, mille abil saab avastada mitmetel tasanditel tagajärgi, mis tulenevad erinevat tüüpi muutustest. Meie ratta keskne küsimus oli „Mis juhtuks kui inimesed hakkaks sõltuma toidukullerite teenustest?”

Vajuta peale, et suuremalt vaadata.

Stsenaariumeid tekkis mitmeid, aga enda lõppprognoosi loomisel keskendusime neljale.

Need stsenaariumid võivad viia tulevikuni, kus on kergem panna toidu sisse koostisosi, mida me potentsiaalselt toidu sees ei sooviks näha, ja meile ei pruugita nendest konkreetselt kommunikeerida. Nagu näiteks putukad.

Kallis lugeja, siinkohal nüüd võib tekkida tunne, et see pole realistlik. See ei kõla nagu midagi, mis võiks legaalselt võimalik olla.

Uurimisetapis sirvisime Euroopa Liidu toiduseadustiku, millest lähtub ka Eesti. Leidsime, et kuna see kasutab kohati soovitavat, mitte nõudvat kõnepruuki, siis õigetes tingimustes on võimalik seda ettevõttetel ära kasutada. Eriti kui peaks tekkima uued koostisosad, mida pole veel täielikult reguleeritud.

REGULATION (EU) No 1169/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 25 October 2011
Meie tuleviku stsenaarium on see, et inimesed toetuvad söögi saamiseks toiduprinteritele, mis kasutavad toidu tegemiseks pulbrit. Printeril on võimalik panna paika just täpselt sellised omadused nagu sa soovid. Vahepeal võib midagi hamba all krõbiseda, aga sellest pole ju hullu midagi. See on ikkagi söödav ja suuremjaolt just selline nagu sa soovid. Eks?

Pakendi ja printeri UI disain: Anna-Riika Jatsa
Kaamera operaator ja video montaaž: Kristin Silm

Enda stsenaariumiga soovisime tõstatada küsimuse: Mis siis, kui meie mugavus visuaalsete toiduvalikute tegemisel jätab meid teadmatusse selle kohta, kust meie toit tegelikult pärineb?

Soovisime, et inimesed nähes meie projekti mõtleks rohkem enda toiduvalikute peale ja julgeks uurida lähemalt kust nende toidu koostisosad tegelikult pärinevad.

Projekti lõppesitlusel tõime endaga kaasa artefakti tulevikust, milleks olid pannkoogid, mida tuleviku kodanik printis endale videos. Lasime publikul neid ka proovida ja andsime ette neile koostisosade nimekirja. Igaks juhuks käis pannkookidega kaasas ka omavastutus leping printeripulbri tootjalt.

Artefakt tulevikust: Pannkoogid
Koostisosad: banaan, chitin, loomne rasv, jahu, piima pulber, muna pulber, suhkur, sool, sidrunhape, küpsetus sooda
Võimalikud allergiad: lateksi allergia, banaani allergia, chitini alleria, mereannide allergia

Alles siis, kui publik oli proovinud me artefakti, paljastasime, et koostisosade nimekirjas olev chitin on alternatiivne nimetus putukatele. Täpsemalt nende pannkookide tegemisel kasutasime kilke ja olime kindlaks teinud, et need on päriselt söödavad ja mitte inimesele kahjulikud. Publiku reaktsiooni järgi võib öelda, et artefakt tekitas soovitut kõneainet. Osad inimesed tundsid muret seoses koostisosadega, mõndasid see ei häirinud. Peamine ja tähtsam osa on see, et tekkis arutelu toiduvalikute ja toidu koostisosade üle.

Eelmine projekt:

Kodu Kutse

Järgmine projekt:

Sektoriga investeerima